Päike on elu allikas maa peal. Iga päev läbi valguskiirguse maapinnale jõudva päikese energia on umbes 1,7× 10 kuni 13. võimsusega KW, mis võrdub 2,4 triljoni tonni kivisöe toodetud energiaga, ning lõputut ja saastevaba päikeseenergiat saab igavesti taaskasutada. Teadlikult on kasutatud aga väga väikest kogust maale kiiratud päikeseenergiat ja suurem osa sellest läheb raisku. Päikeseenergia kasutamine hõlmab peamiselt kolme kategooriat: fototermiline muundamine, fotoelektriline muundamine ja fotokeemiline muundamine. Kaks esimest kategooriat on päikeseenergia peamised kasutusviisid.
Fotogalvaaniline elektritootmine on tehnoloogia, mis muundab valgusenergia otse elektrienergiaks, kasutades pooljuhtide liidese fotogalvaanilist efekti. See koosneb peamiselt päikesepaneelidest (komponentidest), kontrolleritest ja inverteritest. “Süsinikneutraalsuse” ja energia muundumise taustal ei saa mööda vaadata ka tavaenergia nappusest ja keskkonnasaasteprobleemidest tänapäeva ajastul. Uue energeetika areng on üha enam kooskõlas ajastu trendiga ning sellega seotud tehnoloogiad on tasapisi küpsed. Fotogalvaanilise tööstuse oluline haru, fotogalvaaniline tööstus on suurepärane tööstusharu, mida saab pikka aega säilitada. Kasvupotentsiaal on tohutu ja sellest saab tulevikus peamine elektritootmisallikas. Sellel on järgmised eelised:
①Päikeseenergiat on allikana äärmiselt raske ammendada ja seda ei ole täielikult ära kasutatud. Võrreldes teiste energiaallikatega, nagu tuumaenergia (kõrged tehnilised nõuded ja suured töötlemiskulud), tuuleenergia (kõrge ebastabiilsus ja kõrged nõuded geograafilisele keskkonnale), on valgusenergia muundamine mugav ning puhas ja saastevaba, stabiilsete energiaallikatega , on see ideaalne süsinikuneutraalne energiaallikas.
②Päikeseenergia kogumise geograafilise asukoha nõuded on madalamad kui hüdroenergia tuuleenergia tootmisel ja 76% minu kodumaa riigist on rohkelt päikesevalgust ja kergete energiaressursside jaotus on suhteliselt ühtlane.
③Päikeseenergia ei põhjusta reostust ja on stabiilne roheline energiaallikas. Päikeseelektrijaama ehitamiseks kuluv aeg ja kulu on väiksemad kui hüdroelektrijaamal.
Päikesevalgustid võib jämedalt jagada järgmistesse kategooriatesse vastavalt nende kasutusaladele: aiavalgustid (sh muruvalgustid), maastikuvalgustid (sh teetuled), takistustuled (sh navigatsioonituled), prožektorid (sh prožektorid), valgusfoorid, lambid, põrandavalgustid ja tänavavalgustid jne. Päikesevalgustid võib nende mahu järgi jagada väikesteks, keskmisteks ja suurteks lampideks. Väikeste lampide hulka kuuluvad peamiselt muruvalgustid, veepinnal ujuvad lambid, käsitöölambid ja põrandavalgustid. Väikese suuruse tõttu kasutab valgusallikas ühte või mitut LED-i. Funktsioon on keskkonna kuvamine, kaunistamine ja kaunistamine, valgusefekt ei ole märkimisväärne ja praktilisus pole tugev. Suured või keskmise suurusega päikeselambid viitavad päikeselampidele, millel on märkimisväärne energiasäästlik valgustus. Selle maht on mitu korda kuni kümneid kordi suurem kui väikestel päikeselampidel ning selle valgustus ja valgusvoog on kümneid kuni sadu kordi suuremad kui väikestel lampidel. Praktilise valgusefekti tõttu kutsume seda ka praktilisteks päikeselampideks. Praktiliste päikeselampide hulka kuuluvad peamiselt tänavavalgustid, maastikuvalgustid, suured aiavalgustid jms, mida kasutatakse peamiselt välisvalgustuseks ja mis mängivad oma rolli keskkonna kaunistamisel.